EFUSi uurimisseminar: Hanna Aunin

Eesti Filmiuurijate Seltsi jaanuarikuisel uurimisseminaril tutvustab oma uurimistööd Hanna Aunin. Teemaks:

Nõukogude-järgsed II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalised Balti filmid: tunnustuse otsimine ja ajaloolised pimekohad

Sisu lühitutvustus: Film ei ole olnud peamine vahend, mille abil uurida, kuidas kultuurimälu kujuneb. Eelkõige on vähe tähelepanu saanud Balti riikide filmid kui esteetilised mälumeediumid. Ettekandes tutvustab Hanna oma doktoritööd, mis uurib nõukogudejärgseid Balti mälukultuure läbi Eesti, Läti ja Leedu filmide, mis kujutavad Teist maailmasõda või Nõukogude minevikku. Töö keskne eeldus on, et filmid ei ole kõigest mälestuste kujutamise vahendid, vaid aktiivselt kujundavad seda, kuidas minevikku mäletatakse. Seega keskendutakse ettekandes filmide ja mälu vastastikusele seosele, uurides filmide (võimalikku) rolli mälunarratiivide kujundamisel kui ka mälukultuuride mõju nende filmide kujutamisviisidele.

Ettekanne keskendub kahte tüüpi filmidele: filmidele, mis käsitlevad nõukogude repressioone, eelkõige massiküüditamisi, ja filmidele, mis kajastavad ajaloolisi pimekohti Balti riikide mälukultuurides, eeskätt kohalike koostööd natsidega ja kogukondlikku vägivalda holokausti ajal. Küüditamisdraamade „Äratus“ (Jüri Sillart, 1989), „Risttuules“ (Martti Helde, 2014) ja „Melanie kroonikad“ (Viesturs Kairišs, 2016) näitel uuritakse, kuidas küüditamise kujutamine on nõukogudejärgsel perioodil muutunud ning kuidas 21. sajandi draamad üritavad massiküüditamist välispublikule arusaadavaks teha. Leedu filmide „Iisak“ (Jurgis Matulevičius, 2019) ja „Lilla udu“ (Raimundas Banionis, 2019) abil näidatakse, kas ja kuidas on filmide abil võimalik esile tuua rahvuslikus mälukultuuris mahavaikitud teemasid.

Autori lühitutvustus:

Hanna Maria Aunin on nooremteadur Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema uurimistöö ühendab mälu- ja filmiuuringud ning keskendub nõukogudejärgsetele Balti riikide mälukultuuridele ja filmidele aga ka varase nõukogude perioodi ajaloteemalistele Eesti dokumentaalfilmidele ja ringvaadetele. Ta on olnud osa dr. Eneken Laanese juhitud ERC projektist „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel tasandil“ (2020-2024) ja filmiarhiiviga koostöös läbiviidud ühe-aastasest projektist „Mineviku (audio)visuaalsed jäljed Eesti filmiarhiivis 1940–1965“. Lisaks uurimistööle, õpetab ta TÜHIs filmi ja mälukultuuri teemadel.

**

Seminarisarja korraldamist toetab projekt „MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik“, mida on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PSG1146, grandi hoidja Teet Teinemaa, 01.01.2026–31.12.2030).