BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Eesti Filmiuurijate Selts - ECPv6.15.17.1//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-ORIGINAL-URL:https://filmiteadus.ee
X-WR-CALDESC:Events for Eesti Filmiuurijate Selts
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:UTC
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0000
TZOFFSETTO:+0000
TZNAME:UTC
DTSTART:20250101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20260225T160000
DTEND;TZID=UTC:20260225T173000
DTSTAMP:20260513T093321
CREATED:20260116T132345Z
LAST-MODIFIED:20260217T151901Z
UID:283-1772035200-1772040600@filmiteadus.ee
SUMMARY:EFUSi uurimisseminar: Teisi Ligi
DESCRIPTION:Eesti Filmiuurijate Seltsi veebruarikuisel uurimisseminaril tutvustab oma uurimistööd Teisi Ligi. Teemaks: \nPingeväli kaadris: konstatiivsus ja performatiivsus Balti poeetilises dokumentaalfilmis. \nSisu lühitutvustus: Dokumentaalfilmiteoorias on viimastel kümnenditel olnud tugevalt esiplaanil dokumentaalistika performatiivne olemus – arusaam\, et dokumentaalfilmid mitte ainult ei kirjelda maailma\, vaid loovad sekkumise ja protsessi kaudu seda maailma ka ise. Selle kõrval on konstatiivsuse mõiste sageli jäänud tagaplaanile või hajunud teiste mõistete alla\, kuigi ka see mõõde on dokumentaalfilmi puhul oluline kuna film esitab vaatajale millegi kohta väite ja eeldab\, et seda usutaks. Nõukogude kontekstis\, milles Balti poeetilisi dokumentaalfilme tehti\, ei olnud selline väitmine neutraalne: filmidelt oodati\, et nad pakuksid institutsioonile sobivat “reaalsust”.  \n\n\nEttekandes tutvustan oma doktoritöö üht keskset teemat ja vaatlen Balti 1960. aastate poeetilisi dokumentaalfilme J. L. Austini konstatiivi ja performatiivi mõistete kaudu. Analüüsin kahte filmi – Almantas Grikevičiuse “Aeg läheb läbi linna” (1966) ja Ivars Kraulītise “Valged kellukad” (1961) – ning näitan\, kuidas neis ühel tasandil säilib institutsionaalselt legitiimne ja ideoloogiliselt loetav konstatiivne kiht\, teisel tasandil aga kujundab poeetiline vorm (montaaž\, rütm\, kestus\, heli ja kujundid) selle mõju ümber. T öö laiem eesmärk on tuua konstatiivsuse mõiste dokumentaalfilmiteooriasse tagasi\, sest see ei ole ainult Nõukogude dokumentalistikat puudutav küsimus\, vaid aitab analüüsida ka teisi ideoloogiliselt ja institutsionaalselt pingelistes tingimustes valminud dokumentaalfilme. \nEttekandja lühitutvustus: \n\n\nTeisi Ligi on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja kultuuride uuringute doktorant\, kelle uurimishuvideks on filosoofia ning dokumentaalfilmiteooria. Oma doktoritöös uurib ta Balti poeetilist dokumentaalfilmi ning selle seoseid filmi-filosoofia ja performatiivsuse teooriatega\, keskendudes sellele\, kuidas stiil ja mitteverbaalsed väljendusvahendid loovad tähendust. T ema publikatsioone on avaldatud ajakirjas Studies in Eastern European Cinema ning kogumikus The Ethics of Documentary Film (2025). \n\n\n** \n\n\nSeminarisarja korraldamist toetab grant PSG1146 “MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst\, lood ja publik”\, mida on finantseerinud Eesti T eadusagentuur.
URL:https://filmiteadus.ee/kalender/efusi-uurimisseminar-teisi-ligi/
LOCATION:Zoom
ORGANIZER;CN="Eesti Filmiuurijate Selts":MAILTO:efus@filmiteadus.ee
END:VEVENT
END:VCALENDAR