Veidi üle nädala tagasi täitus aasta EFUSi esimesest avalikust koosolekust - 17. jaanuar 2025. Oleme selle toreda tähtpäeva puhul kokku pannud uudiskirja kõige selle kohta, mis aasta jooksul tehtud sai. Kutsume siinkohal ka kõiki liikmeid saatma aeg-ajalt infot enda ürituste, artiklite ja muu huvipakkuva kohta kas seltsi meiliaadressile info@filmiteadus.ee või otse siia listi.
Eesti Filmiuurijate Selts (EFUS) alustab aastat avatud veebiseminaride sarjaga, mis tutvustab Eesti filmiuurimises toimuvat: olulisemaid teoreetilisi suundi, teemapüstitusi ning uurimisküsimusi. Seminarid toimuvad veebivahendusel iga kuu viimasel kolmapäeval ning on avatud kõigile huvilistele. Programm koosneb üsna erinäolistest ettekannetest ja kevadhooajal räägitakse Balti filmide mälu- ja ajalooteemadest, poeetilise dokumentaali vormikeelest, kinematografilisest virtuaalreaalsusest ja muust põnevast. Seminarisarja korraldamist toetab projekt „MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik“, mida on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PSG1146, grandi hoidja Teet Teinemaa, 01.01.2026–31.12.2030). ESIMENE SEMINAR Hanna Aunin: „Nõukogude-järgsed II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalised Balti filmid: tunnustuse otsimine ja ajaloolised pimekohad“ Ettekanne uurib, kuidas nõukogudejärgsed Eesti, Läti ja Leedu filmid Teisest maailmasõjast ja Nõukogude minevikust mitte ainult ei kujuta, vaid ka kujundavad kultuurimälu – sh küüditamiste kujutamise muutumist ja mälukultuuride „pimekohtade“ esiletulekut. 2026 KEVADHOOAJA…
Eesti filmiteaduse uus katusorganisatsioon Eesti Filmiuurijate Selts ühendab muudab liikmete sõnul valdkonna nähtavamaks ning aitab kaasa audiovisuaalse teaduse arengule. Seltsi juhatuse liikme, semiootik Katre Pärna sõnul on filmiteaduse arendamiseks ja säilitamiseks tugev institutsionaalne tugi ülioluline. "Eesti kontekstis on üheks keskseks probleemiks olnud just nimelt stabiilse tugistruktuuri puudumine. Ilma selleta tekib olukord, kus iga uus inimene leiutab uuesti jalgratta – alustatakse nullist, kuna eelnev töö pole jõudnud kinnistuda ega edasi kanduda." Uue seltsi loomine aitab seega luua järjepidevust ja tugevdab valdkonna sisemist sidusust, pakkudes teadlastele ja huvilistele ühist platvormi teadmiste vahetamiseks. Pärn lisas, et selts võimaldab liikmetele ka sotsiaalset ja akadeemilist stabiilsust pakkuda. "Kui uurijatel on tunne, et nad kuuluvad kogukonda, kus nende töö ei lähe kaotsi, vaid toetub eelkäijate tehtule, on dialoogis kaasaegsetega ja loob tuge järgmistele, on motivatsioon ja…
Hea filmiuurimise huviline! Loomisel on 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐅𝐢𝐥𝐦𝐢𝐮𝐮𝐫𝐢𝐣𝐚𝐭𝐞 𝐒𝐞𝐥𝐭𝐬 – katusorganisatsioon, mis koondab siinsed filmiuurijad ja -teadlased. Seltsi asutamiskoosolek toimub 𝟏𝟕. 𝐣𝐚𝐚𝐧𝐮𝐚𝐫𝐢𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟓 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟐:𝟎𝟎 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚 Ü𝐥𝐢𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢𝐬, 𝐫𝐮𝐮𝐦𝐢𝐬 𝐒-𝟒𝟏𝟓. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi filmiteaduse edendamise ja filmiuurimise vastu. Üritusest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi teel. Loodava seltsi eesmärgiks on luua ühine platvorm, mille kaudu jagada filmiteadusalast infot, korraldada konverentse, seminare ja üritusi ning seista filmiteaduse staatuse eest ühiskonnas – näiteks selle arvamise nimel rahvusteaduste hulka. Samuti on loodav selts oluliseks koostööpartneriks teistele valdkonna institutsioonidele, aidates ühenda meie killustunud filmiuurijate kogukonda ja toetada noori teadlasi, kellel on soov ning huvi pühenduda filmiteemade uurimisele. Kuupäev: 17. jaanuar 2025Kellaaeg: 12:00-13:30Koht: Tallinna Ülikool, ruum S-415 Kui soovid asutamiskoosolekul osaleda ja loodava seltsiga liituda, võta täpsema info saamiseks ühendust meiliaadressil:…
Eesti filmiteadust on aastaid vaevanud akadeemilise järelkasvu puudus, alarahastatus ja teadlikkuse vähesus valdkonnas tehtavast. Sellega seoses toimus 12. aprillil Tallinna Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi raames ümarlaud „Eesti filmiteaduse tulevikuvisioon(id)”, mille eesmärgiks oli arutada, kuidas võiks sellest olukorrast edasi liikuda. Laua ümber olid vestlemas nii alustavad kui ka kogenud teadlased, püüdes ühiselt kaardistada eesti filmiteaduse hetkeolukorda ja leida lahendusi tulevikuks. Arutlusele tulid mitmed olulised teemad, mis siinset filmiteaduse arengut siiani on pidurdanud. Ühelt poolt puudutavad need n-ö olmemuresid, nagu näiteks erinevad teadusbürokraatiaga seotud takistused, probleemid publitseerimisega või puudulik institutsionaalne baas. Teiselt poolt jõuti ka sügavamate arutlusteni, mis näevad valdkonna kiratsemise juurpõhjusi nõukogudeaegses kultuurikatkestuses. Tõdeti ka, et eesti filmipärand on endiselt suures osas läbi uurimata, mis tähendab, et varasemast rohkem tuleks suunata ressursse just pärandi uurimisele. Vestluse tulemusena otsustasid ümarlauas osalejad algatada…
