Rubriik: üldine

Eesti Filmiuurijate Seltsi sügishooaja teisel uurimisseminaril 28. oktoobril kell 16:00 esineb TLÜ BFM-i filmikunsti dotsent Elen Lotman ettekandega teemal:"Eesti filmi minevik ja tulevik ulatavad käe" Ettekande tutvustus:Terviklik filmiharidus ja filmitudengite heaolu on seotud nii uute oskuste omandamisega kui ka filmitegija identiteedi kujunemisega paigutudes ajaloolisse konteksti. BFMi filmikunsti õppekaval õpivad tudengid läbi praktiliste harjutuste ja mitmed harjutused on loodud eesmärgiga aidata filmitudengite praktilist õpet seostada kultuuri- ja filmiajalooga. Otseselt Eesti filmi ajalooga on seotud esimese kursuse keskel tehtav intervjuu harjutus, mida filmitudengite lennud on teinud juba 2014. aastast. Intervjuu harjutuse tegemise käigus on BFMi filmtudengid salvestanud praeguseks üle kümne aasta lühiintervjuusid Eesti filmitegijatega, et jäädvustada eelkõige just vanema põlvkonna filmitegijaid, kes veel meie hulgas. Käesolev ettekanne tutvustab põgusalt filmikunsti praktilise õppe seotust kultuuri- ja filmiajalooga ning annab ülevaate intervjuudest, mis praeguseks tehtud on ning…

Eesti Filmiuurijate Seltsi sügishooaja uurimisseminare alustab16. septembril kell 16:00 TLÜ BFM-i meediainnovatsiooni juhtivprofesso Inderk Ibrus ettekandega teemal: Filmitööstuse andmebaas FIDA - võimalused Eesti filmiuurijatele. Ettekanne tutvustab filmitööstuse admebaasi FIDA – CresCine’i konsortsiumi loodud andmetaristut, mis koondab ühte analüüsikeskkonda andmeid kogu filmi väärtusahela ulatuses, alates tootmisest ja festivalilevist kuni kinolevi, voogedastusplatvormide ja televisioonini. FIDA võimaldab siduda ja võrrelda eri allikatest pärinevaid andmeid ning analüüsida Euroopa filmiturge, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega turgudele. CresCine on Euroopa Horisondi rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on tugevdada Euroopa filmitööstuse konkurentsivõimet ja kultuurilist mitmekesisust, keskendudes eelkõige väikestele filmiturgudele.Osalejatel on võimalik FIDA-ga eelnevalt tutvuda siin: https://www.crescine.eu/fida Autori lühitutvustus: Indrek Ibrus on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) meediainnovatsiooni juhtivprofessor. Ta kureerib ka BFM-i audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriõppekava. T ema uurimishuvid hõlmavad meediainnovatsiooni…

Septembris algab uue hooga Eesti Filmiuurijate Seltsi uurimisseminari sügishooaeg. Enamasti kohtume endiselt iga kuu viimasel kolmapäeval kell 16:00 zoomitsi, ent septembris alustame pisut varem. Seminaride ajakava: 16. september kell 16:00-17:30 - Indrek Ibrus: Filmitööstuse andmebaas FIDA - võimalused Eesti filmiuurijatele 28. oktoober kell 16:00-17:30 - Elen Lotman: Eesti filmi minevik ja tulevik ulatavad käe. 25. november kell 16:00-17:30 - Ott Puumeister: Deleuze ja film: liikumine ja aeg 16. detsember kell 16:00-17:30 - Liina-Ly Roos: Soo ja kehalisuse kujutamine Balti filmides. ** Seminarisarja korraldamist toetab grant PSG1146 "MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik", mida on finantseerinud Eesti Teadusagentuur.

Läänemeremaade filmiajalookonverentsile on nüüd võimalik esitada ettekannete ettepanekuid. Konverents toimub 4.-5. detsembril 2026 Leedus, Vilniuses. Konverents keskendub sel korral audiovisuaalsetele praktikatele, mis on filmiteaduses sageli jäänud n-ö radari alt välja: haridus- ja õppefilmid, ringvaated, amatöör-, teadus- ja tööstusfilmid, laiendatud ja segatud audiovisuaalsed vormid, filmide näitamise ja levitamise praktikad, kadunud või fragmentaarsed filmiajalood, feministliku ja queer-kino narratiivid ning transmeedialised kultuuriprotsessid.   Sel aastal on konverents laiema fookusega, sest kaasatud on ka Visegradi riigid. Abstraktide esitamise tähtaeg on 15. august.  Rohkem infot: https://www.balticfilmhistory.org/cfp

Eesti Filmiuurijate Selts (EFUS) kevadhooaja programm koosneb viiest üsna erinäolisest ettekandest: 2026 KEVADHOOAJA KAVA 28. jaanuar – Hanna Aunin „Nõukogude-järgsed II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalised Balti filmid: tunnustuse otsimine ja ajaloolised pimekohad“ 25. veebruar – Teisi Ligi "Pingeväli kaadris: konstatiivsus ja performatiivsus Balti poeetilises dokumentaalfilmis" 25. märts: Martin Oja "Multimodaalne konflikt filmis" 29. aprill: Kaupo Liiv "Erinevate žanrite vaadatavus ja vaatajate eelistuste muutumine viimasel 15. aastal ja pärast pandeemiat" 27. mai: Ermo Säks "Kinolinast edasi: kinematograafiline virtuaalreaalsus kui üleminekumeedium metaversumisse" Uurimisseminarid toimuvad veebitsi, täpsem info sündmuste kalendris. Seminarisarja korraldamist toetab projekt „MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik“, mida on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PSG1146, grandi hoidja Teet Teinemaa, 01.01.2026–31.12.2030).

Veidi üle nädala tagasi täitus aasta EFUSi esimesest avalikust koosolekust - 17. jaanuar 2025. Oleme selle toreda tähtpäeva puhul kokku pannud uudiskirja kõige selle kohta, mis aasta jooksul tehtud sai. Kutsume siinkohal ka kõiki liikmeid saatma aeg-ajalt infot enda ürituste, artiklite ja muu huvipakkuva kohta kas seltsi meiliaadressile info@filmiteadus.ee või otse siia listi. 

Eesti Filmiuurijate Selts (EFUS) alustab aastat avatud veebiseminaride sarjaga, mis tutvustab Eesti filmiuurimises toimuvat: olulisemaid teoreetilisi suundi, teemapüstitusi ning uurimisküsimusi. Seminarid toimuvad veebivahendusel iga kuu viimasel kolmapäeval ning on avatud kõigile huvilistele. Programm koosneb üsna erinäolistest ettekannetest ja kevadhooajal räägitakse Balti filmide mälu- ja ajalooteemadest, poeetilise dokumentaali vormikeelest, kinematografilisest virtuaalreaalsusest ja muust põnevast. Seminarisarja korraldamist toetab projekt „MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik“, mida on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PSG1146, grandi hoidja Teet Teinemaa, 01.01.2026–31.12.2030). ESIMENE SEMINAR Hanna Aunin: „Nõukogude-järgsed II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalised Balti filmid: tunnustuse otsimine ja ajaloolised pimekohad“ Ettekanne uurib, kuidas nõukogudejärgsed Eesti, Läti ja Leedu filmid Teisest maailmasõjast ja Nõukogude minevikust mitte ainult ei kujuta, vaid ka kujundavad kultuurimälu – sh küüditamiste kujutamise muutumist ja mälukultuuride „pimekohtade“ esiletulekut. 2026 KEVADHOOAJA…