Eesti filmiteadust on aastaid vaevanud akadeemilise järelkasvu puudus, alarahastatus ja teadlikkuse vähesus valdkonnas tehtavast. Sellega seoses toimus 12. aprillil Tallinna Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi raames ümarlaud „Eesti filmiteaduse tulevikuvisioon(id)”, mille eesmärgiks oli arutada, kuidas võiks sellest olukorrast edasi liikuda. Laua ümber olid vestlemas nii alustavad kui ka kogenud teadlased, püüdes ühiselt kaardistada eesti filmiteaduse hetkeolukorda ja leida lahendusi tulevikuks. Arutlusele tulid mitmed olulised teemad, mis siinset filmiteaduse arengut siiani on pidurdanud. Ühelt poolt puudutavad need n-ö olmemuresid, nagu näiteks erinevad teadusbürokraatiaga seotud takistused, probleemid publitseerimisega või puudulik institutsionaalne baas. Teiselt poolt jõuti ka sügavamate arutlusteni, mis näevad valdkonna kiratsemise juurpõhjusi nõukogudeaegses kultuurikatkestuses. Tõdeti ka, et eesti filmipärand on endiselt suures osas läbi uurimata, mis tähendab, et varasemast rohkem tuleks suunata ressursse just pärandi uurimisele.
Vestluse tulemusena otsustasid ümarlauas osalejad algatada Eesti Filmiuurijate Seltsi loomise, mis aitaks koondada sarnaselt mõtlevaid ja tegutsevaid filmiteadlasi.
Vestluses osalesid Teet Teinemaa, Elen Lotman ja Hanna Aunin Tallinna Ülikoolist, Sten Kauber Filmimuuseumist, Eva Näripea Filmiarhiivist ja Katre Pärn Tartu Ülikoolist. Ümarlaua kutsus kokku ja jutuajamist modereeris Teisi Ligi.